Thursday 31 May 2018

Jäätmete sorteerimisest

Kui on soov vähendada oma kodus või mujal tekkivaid jäätmeid, on kõige parem alustada tekkinud jäätmete analüüsimisest. Üldiselt esindavad jäätmed meie eludes selliseid asju, millega pärast prügikasti panemist rohkem tegeleda ei tahaks. Pürgiauto viib jäätmed küll ükskord ära, kuid tegelikult ei kao need ju kusagile vaid kaovad üksnes meie silme alt. Edaspidi viiakse need autoga kuskile prügimäele ladestamisele ja moodustavad aastate möödudes haisva jäätmemassi, kust võiksime teoreetiliselt oma jäätmed aastate pärast uuesti üles otsida.

Sain hiljuti teada, et enam ei tasu naiivselt arvata, et Eestis kogutud jäätmed lähevad põletamisele. Tegelikkuses ladestati Eurostati andmeil Eestis 2016. aastal 38% jäätmetest prügilatesse ja see osakaal ilmselt tulevikus suureneb, kui meid just ootmatu majanduskriis ei taba! Paraku on jäätmetekke seotud majanduskasvuga ja oodatud majanduse arenguga kaasneb ka suurem kogus mitteoodatud jäätmeid. Teisalt on jäätmekäitlusvaldkond seotud erinevate huvigruppide majandushuvidega, mis omakorda jäätmete taaskasutusse võtmist, põletamist või ladestamist mõjutavad.

Alati, kui hakkan inimestele rääkima jäätmetest, hakkavad nad kiruma jäätmete sorteerimise süsteemi ja selle ebamugavust. Ühe inimese jaoks tuleb jäätmeid liiga põhjalikult sortida, teine aga leiab, et temal kodus/korteriühistus ei ole jäätmete sortimiseks piisavalt võimalusi. Kolmas aga arvab, et jäätmeid pole mõtet sortida, sest prügiautod panevad kõik jäätmed kokku. Nii on rahulolematud nii need, keda jäätmete sortimine ei huvita kui ka need, kes ilma selleta elu ette ei kujutaks.

Õnneks ei tea need inimesed, kes jäätmeid sorteerivad ja näiteks pakendeid pesevad, et ca 40% avalikesse konteineritesse liigiti kogutud jäätmetest on määrdunud ning ei kõlba ümbertöötlemiseks ning seega jõuavad need kuskile mujale. Ja loomulikult leidub inimesi, kes arvavad, et pakendite eraldi sorteerimisest piisab, isegi kui määrdunud pakendeid ei pese.

Seega kaasneb jäätmete sortimisega igasuguseid tülikaid kohustusi nii inimestele endile kui ka ettevõtetele, kes nende jäätmetega pärast midagi ette peavad võtma. Jäätmevaldkond on ka üsna ülereguleeritud ja tavainimesel ei ole aega süüvida sellesse, mis, kuhu, kuidas ja millal käib...Jaapanis vist oli mingis piirkonnas 39 eri jäätmesortimiskategooriat...nii, et meil arenguruumi jagub kohe kõvasti.

Ometigi on võimalik elada ka nii, et jäätmete sortimisele ei kulu märkimisväärselt aega. Et inimene harjub kõigega, on täitsa võimalik ka see, mis kunagi tundus võimatu, saab siiski teoks ja palju lihtsamini kui oleks osanud arvata. Kõik algab pisikestest sammudest, oma harjumuste ja tarbimisvalikute endale teadvustamisest ning nende läbimõtlemisest ning samm-sammul muutuste läbiviimisest. Jäätmete sortimisest meie peres saab lugeda vastavast postitusest.






No comments:

Post a Comment