Ühekordsetest nõudest

Maasikatiramisu - ilusad taldrikud kasutusse! 

Valus on sattuda üritustele, kus kasutatakse ühekordseid nõusid ja vaadata, kuidas prügikastid on täis taldrikuid, topse, kahvleid, nuge ja lusikaid, söömata toitu ja mida kõike veel. Olen täheldanud ühekordsete nõude kasutamist valdaval osal mängutubades peetud sünnipäevadel, lasteaia lõpupeol, kodukohvikutes, kontserditel, laatadel, suvepäevadel jne.
Kuigi selliste nõude kasutamise komme ei ole Eestis kuigi vana, on see nii iseenesest mõistetavaks, harjumuspäraseks ja tavapäraseks muutunud, et tundub nagu muudmoodi ei saakski.

Kirjeldan siin ühekordsete nõude jaburaid puuduseid:

• Teame kõik, kuidas need kergesti läbipainduvad taldrikud võivad keskelt pooleks painduda ja kogu toidu meile sülle või maha ajada.
• Õhukesed plastist topsid püsivad laste käes vedelikku pidavana vaid esimese pigistuseni ja siis on juba uut topsi vaja. 
• Plastist nugade ja kahvlitega ei ole tegelikult võimalik midagi kõvemat süüa ega lõigata! Katsu nendega lihatükki haarata või lõigata! Toit on kõvem ja plastik annab kiiresti alla!  
• Tühjad nõud lendavad tuulega minema ja tuult meil Eestimaal jagub! 
• Paljudes kodudes on olemas nõudepesumasinad - nii on nõude pesemine praegusel ajal mugavam kui eales varem.
• Sageli on kappides tolmu kogumas hunnikutes (liiga palju) ilusaid serviise ja vanaaegseid nõusid, millega külalistele toitu serveerida - aga ikka ostame poest mõne euro eest ilmetuid plastikkohvitopse, lusikaid, taldrikuid või mida iganes, selle asemel, et endale ja oma külalistele ilusate nõudega toitu serveerida. 
• Päris nõudel maitseb toit paremini! (Klaaspudelis vein maitseb paremini kui sama margi tetrapakendi vein!) Toidu välimus ja serveerimine mõjutavad meid nii teadlikult kui ka alateadlikult ning päris nõudel poe valmistoidu serveerimine võib isegi kehva toiduga imesid teha! 
• Ühekordseid nõusid peab pidevalt juurde muretsema samal ajal kui korduvkasutatavad nõud on kodus koguaeg olemas! 

Üle ega ümber ei saa ühekordsete nõude keskkonnamõjust. Muuseas on keraamiliste nõude keskkonnamõju palju suurem kui esialgu tundub, sest nende tootmiseks läheb samamoodi vaja maavarasid (savi), tootmist ning energiat (põletamiseks). Näiteks peaks keraamilist taldrikut kasutama vähemalt 50 korda, et selle keskkonnamõju oleks väiksem kui ühekordsel plast- või pabertaldrikul. Seega on veelgi enam põhjust kasutada olemasolevaid korduvkasutatavaid nõusid!

Lisaks võib plastik ja ka töödeldud paber toiduga kokkupuutudes negatiivselt mõjutada meie tervist. Tean inimesi, kes tervislikel põhjustel plastnõudes toitu ei tarbi! Olen ka ise loobunud plasttopsis kuumadest jookidest. Plastikust lekib kuumaga kokku puutudes mitmesuguseid kahjulikke aineid, näiteks bisfenool A-d (BPA), mis mõjutab otseselt meie hormoone. Ka paberit töödeldakse erinevate kemikaalidega ja me ei tea, kuidas need meid mõjutavad. 

Soovitused ühekordsete nõude asendamiseks 

• Kõige mõistlikum on kasutada koduseid igapäevaseid või pidulikke nõusid, mis tavaliselt kapis aastaid tolmu koguvad. 
• Kodust väljas toitu tarbides (näiteks kontserdile või laadale minnes) võib end varustada vastavalt inimeste arvuga korduvakasutatava joogitopsiga, lusika ja kausiga, kuhu paluda endale toitu serveerida. (Kannan tavaliselt iga pool kaasas metallist joogipudelit, kotis on ka lusikas).
• Zero waste ehk nullprügi soovitus - sünnipäevadel ja muudel üritustel võib mõelda näputoidu (salatikorvid, muffinid, portsjonkoogikesed jm) peale, mille tarbimiseks ei ole taldrikuid vaja. Piisab paberist või riidest salvrätikutest. Lapse kooli lõpuaktuse järgsel kringlisöömisel näiteks taldrikuid ei olnud ja nende asemel olid salvrätikud. Lisaks on koolis kõigil üritustel seni olnud kasutusel ehtsad nõud!